Estoniana linguo

De Wikipedio
Ica artiklo bezonas revizo da ula persono qua konocas ambe Ido, ed ica temo ciencala, teknologiala, matematikala, filozofiala, sportala, edc.
Ka vu povas helpar ni revizar ol?
Estoniana linguo
eesti keel
Parolata en: Estonia
Regiono:
Quanto di parolanti: 1,1 milioni
Rango:
Klasifikuro: Uralika lingui
 Fina-Ugrana brancho
  Fina-Volga grupo
   Fina-Laponiana
    Baltiko-Fina lingui
     Estoniana
Oficala stando
Oficala linguo en: Estonia ed Europana Uniono
Regulata da: Eesti Keele Instituut
Kodexi
ISO 639-1: et
ISO 639-2: est
ISO 639-3: {{{Iso3}}}
Videz anke: Uralika linguiLinguaro

Estoniana linguo (eesti keel) esas un ek l'Uralika lingui. Ol esas linguo tre proxime parentala a la Finlandana linguo. Estoniana esas l'oficala linguo di Estonia.

Foni[redaktar | redaktar fonto]

Sube demonstrata traiti koncernas originale Estoniana-linguala fenomeni. On povas facile lektar Estoniane se savas bazala reguli ortografiala dil linguo.

Konsonanti[redaktar | redaktar fonto]

En tabelo esas demonstrata konsonanto-foni, quo uzesas en originale Estoniana-linguala vorti.

bilabialo labial-
dentalo
dentalo palatalo velaro
klusilo
p
t
k
sibilanto
s
spiranto
v
(h)
nazalo
m
n
η 1
lateralo
l
tremulanto
r
mivokalo
j

1 ne esas ortografala litero.

Uzesas anke literi b, c, č, d, f, g, q, š, z, ž, w, x.

En ortografio konsonanto-foni demonstresas sequante:

Konsonanti havas tri longeso-gradi (kurta - mi-geminato - longa geminato):

(1) Relate klusili (p, t, k) la gradi esas demonstrebla:

  • luba ‘permiso’ - kepiga ‘per kano’ - keppi (kom objekto) ‘kano’.

Altrakaze la mi-geminato e longa geminato dependas del funciono dil vorto ma ne esas videbla:

  • kala ‘fisho’ - kellad ‘horloji’ - kella ‘aden horlojo’.

(2) Relate p, t, k existas pluse longeso-gradi anke sonoreso-opozo.

  • b, d, g - pronuncesas kurte [p, t, k] ma kelke sonorale [B, D, G].
  • p, t, k - pronuncesas kelke plu longe [p, t, k] ma ne-sonorale.
  • p, t, k pos longa vokalo e pp, tt, kk pos kurta vokalo - pronuncesas kelke plu longe [pp, tt, kk] e ne-sonorale.

(3) d, t, l, n, s - pronuncesas palatale se sequanta fono esas (od antee esis) i o j (Ide: y). Exemple:

  • palju [pal’yu] ‘multa, multe’
  • loss [los’s’] ‘kastelo’ (i esas en genetivo lossi)
  • kott [kot’t’] ‘sako’ (i esas en genetivo koti)

Altrakaze d, t, l, n, s pronuncesas ne-palatale.

(4) h ofte ne pronuncesas en komenco dil vorto

  • hiir [iir, hiir] ‘muso’
  • hind [int, hint] ‘preco’
  • hea [ea, hea] ‘bona’

Vokali[redaktar | redaktar fonto]

vertikale: horizontale:
dopa
fronta
vasta ronda vasta ronda
klozita
u
i
ü
meza
õ
o
e
ö
apertita
a
ä
  • Omna vokali esas kurta e longa a - aa, e - ee, õ - õõ, i - ii, o - oo, ö - öö, u - uu, ü -üü. üü pronuncesas diftongiale [üi] avan vokalo: müüa [müi¸a] ‘vendar’ (komparez: küüs [küüs] ‘unglo’).
  • En Estoniana linguo ne esas harmonio di vokali (quale en Finlandana linguo).
  • L'acento esas sur unesma silabo (vokalo), ma en pruntita vorti, l'acento povas esar sur la lasta silabo, exemple: proble·em ‘problemo’, revolutsio·on ‘revoluciono’, alle·rgia ‘alergio’.

Diftongi[redaktar | redaktar fonto]

Diftongi formacas vokala parto di ula silabo, e li pronuncesas sen ula interrupto.

-
ae
naerda ‘ridar
ao
mao ‘di serpento’
ai
lai ‘vasta’
au
laul ‘kanto’
(äa)
(äe)
äo
käod ‘kukuli’
äi
käin ‘me vizitas’
äu
kräunuda ‘miaular’
ea
teadus ‘cienco’
-
eo
seon ‘me ligas’
ei
eile ‘hiere’
(eu)
õa
lõa ‘di kateno’
õe
nõel ‘pinglo’
õo
lõoke ‘alaudo’
õi
võim ‘povo’
õu
lõug ‘mentono’
oa
roa ‘di manjajo’
oe
poed ‘butiki’
-
oi
poiss ‘puerulo’
(ou)
(öa)
(öe)
(öo)
öi
köis ‘kordo’
(öu)
(ua)
(ue)
(uo)
ui
tui ‘kolombo’
-
(üa)
(üe)
(üo)
üi
süüa [süi¸a] ‘manjar’
(üu)

Ne existas diftongi komencante per i e finante per a, õ, ö, ü.

Gradal alternado[redaktar | redaktar fonto]

En l' Estoniana linguo gradal alternado havas tri manieri:

  • (1) nur qualesal alternado, exemple: d : j en pada : paja (‘poto’, ‘di poto’).
  • (2) samafoye e qualesal e quantesal alternado, exemple: nn : nd en kinnas : kinda (‘miteno’, ‘di miteno’).
  • (3) nur quantesal alternado, exemple: kk : k en kukk : kuke (‘hanulo’, ‘di hanulo’).

Quantesal alternado esas videbla nur en klusili (p, t, k). Gradal alternado esas nur che acentita silabo, exemple: isand : isanda (‘patrono’, ‘di patrono’).

Qualesal alternado
konsonanti forta febla konsonanti forta febla
g : -
jõgi ‘rivero’ jõe (genitivo)
d : -
pood ‘butiko’ poe (genitivo)
lg : lj
nälg ‘hungro’ nälja (genitivo)
d : j
sadada ‘pluvar’ sajab ‘pluvas’
rg : rj
härg ‘tauro’ härja (genitivo)
ld : ll
põld ‘feldo’ põllu (genitivo)
lg : l
halg ‘lenio’ halu (genitivo)
nd : nn
vend ‘frato’ venna (genitivo)
rg : r
kurg ‘gruo’ kure (genitivo)
rd : rr
kord ‘foyo’ korra (genitivo)
hk : h
puhkan
‘me repozas’
puhata ‘repozar’
ld : l
keeld ‘refuzo’ keelu (genitivo)
sk : s
laisk ‘indolenta, -o’ laisa (genitivo)
nd : n
suund ‘direciono’ suuna (genitivo)
b : v
leib ‘pano’ leiva (genitivo)
rd : r
keerd ‘diagonala’ keeru (genitivo)
b : -
luba ‘permiso’ loa (genitivo)
ht : h
leht ‘folio’ lehe (genitivo)
lb : lv
halb ‘desbona’ halva (genitivo)
s : t  : -
kuus ‘sis’,
kuut (partitivo)
kuue (genitivo)
rb : rv
varba (genitivo) varvas ‘pedfingro’
rs : rt : rr
vars ‘stipo’,
vart (partitivo)
varre (genitivo)
mb : mm
õmblen
‘me sutas’
õmmelda ‘sutar’
Quantesal alternado nevidebla
konsonanti / vokali forta (longa) febla (milonga)

hh
ll
mm
nn
rr
ss

tsehh ‘cheko’
kell ‘horlojo’
nõmm ‘erikeyo’
linn ‘urbo’
narr ‘senila’
puss ‘kultelo’
(genitivi:)
tsehhi
kella
nõmme
linna
narri
pussi

ks
ts
hn
hl
hm
rm
(edc.)

oks ‘vergo’
mets ‘foresto’
kõhn ‘insipida’
mahl ‘suko’
lehm ‘bovino’
sõrm ‘fingro’
(genitivi:)
oksa
metsa
kõhna
mahla
lehma
sõrme

aa
ee
ii
oo
uu
õõ
ää
öö
üü

saar ‘insulo’
seen ‘fungo’
piim ‘lakto’
loom ‘animalo’
puus ‘pelvo’
rõõm ‘joyo’
hääl ‘sono’
nöör ‘kordo’
küün ‘fenuyo (domo)’
(genitivi:)
saare
seene
piima
looma
puusa
rõõmu
hääle
nööri
küüni

au
oe
ai
ae
õe
õi
(edc.)

laul ‘kanto’
koer ‘hundo’
pais ‘bufo di aquo’
vaev ‘plago’
nõel ‘pinglo’
võim ‘povo, forco’
(genitivi:)
laulu
koera
paisu
vaeva
nõela
võimu
Quantesal alternado videbla
konsonanti forta febla konsonanti forta febla
kk : k
lukk ‘seruro’ luku (genitivo)
k : g
palk ‘salario’ palga (genitivo)
pp : p
tappa ‘ocidar’ tapan ‘me ocidas’
p : b
seep ‘sapono’ seebi (genitivo)
tt : t
ratta (genitivo) ratas ‘roto’
t : d
eit ‘avino’ eide (genitivo)
kr : gr
kokre ‘karasino’ (partitivo) kogre (genitivo de koger)
ff : f
šeff ‘chefo’ šefi (genitivo)
pj : bj
lupja ‘kalko’ (partitivo) lubja (genitivo de lubi)
šš : š
tušš ‘(Indiana) inko’ tuši (genitivo)
pr : br
sõpra ‘amiko’ (partitivo) sõbra (genitivo de sõber)
ss : s
poiss ‘filiulo’ poisi (genitivo)
tv : dv
latv ‘somito di arboro’ ladva (genitivo)
tj : dj
patja ‘matraco’ (partitivo) padja (genitivo de padi)
tr : dr
atra ‘plugilo’ (partitivo) adra (genitivo de ader)

Deklinado (di nomini)[redaktar | redaktar fonto]

Estoniana linguo havas 14 kazi qui uzesas vice Idala prepozicioni.

Singularo
Nominativo
Genitivo
Partitivo
Esivo
Translativo
Terminativo
Inesivo
Elativo
Ilativo
Adesivo
Ablativo
Alativo
Abesivo
Komitativo
tee ‘voyo’
tee
teed
teena
teeks
teeni
tees
teest
teesse
teel
teelt
teele
teeta
teega
pakk ‘paketo’
paki
pakki
pakina
pakiks
pakini
pakis
pakist
pakki
pakil
pakilt
pakile
pakita
pakiga
mõte ‘penso’
mõtte
mõtet
mõttena
mõtteks
mõtteni
mõttes
mõttest
mõttesse
mõttel
mõttelt
mõttele
mõtteta
mõttega
esimene ‘unesma’
esimese
esimest
esimesena
esimeseks
esimeseni
esimeses
esimesest
esimesesse
esimesel
esimeselt
esimesele
esimeseta
esimesega
Pluraro
Nominativo
Genitivo
Partitivo
Esivo
Translativo
Terminativo
Inesivo
Elativo
Ilativo
Adesivo
Ablativo
Alativo
Abesivo
Komitativo
teed ‘voyi’
teede
teid
teedena
teedeks
teedeni
teedes
teedest
teedesse
teedel
teedelt
teedele
teedeta
teedega
pakid ‘paketi’
pakkide
pakke, pakkisid
pakkidena
pakkideks
pakkideni
pakkides
pakkidest
pakkidesse
pakkidel
pakkidelt
pakkidele
pakkideta
pakkidega
mõtted ‘pensi’
mõtete
mõtteid
mõtetena
mõteteks
mõteteni
mõtetes
mõtetest
mõtetesse
mõtetel
mõtetelt
mõtetele
mõteteta
mõtetega
esimesed ‘unesmi’
esimeste
esimesi
esimestena
esimesteks
esimesteni
esimestes
esimestest
esimestesse
esimestel
esimestelt
esimestele
esimesteta
esimestega

Adjektivi[redaktar | redaktar fonto]

En l' Estonian adjektivi (ed altra atributi) akordas en nombro e kazo. Exemple:

  • võõral maal ‘en stranjera lando’
  • ilusates linnades ‘en bela urbi’.

Nur en abesivo, komitativo, terminativo ed esivo l’ atributo esas en genitiva formo. Exemple:

  • (ilma) suure vaevata ‘sen granda plago’
  • huvitava seltkonnaga ‘kun interesanta amikaro’
  • suure metsani ‘adche granda foresto’
  • kuulsa sportlasena ‘kom konocata sportisto’.

Komparativo[redaktar | redaktar fonto]

Kompativo formacesas de genitiva formo. Exemple:

  • ilus (genitivo: ilusa) -> ilusam ‘plu bela’
  • suur (genitivo: suure) -> suurem ‘plu granda’.

Superlativo[redaktar | redaktar fonto]

Superlativo formacesas per vorto kõige ‘di omna’ e kompativa formo. Exemple:

  • kõige ilusam ‘maxim bela’
  • kõige suurem ‘maxim granda’.

Se en komparativo esas -e-, superlativo povas esar per -i-, do: suurim ‘maxim granda’. Anke altra moyeni existas: tähtsaim ‘maxim importanta’, uusim ‘maxim nova’. ‘Bona, plu bona, maxim bona’ esas hea, parem, parim.

Numerali[redaktar | redaktar fonto]

0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
null
üks
kaks
kolm
neli
viis
kuus
seitse
kaheksa
üheksa
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
kümme
üksteist
kaksteist
kolmteist
neliteist
viisteist
kuusteist
seitseteist
kaheksateist
üheksateist
20
30
40
50
60
70
80
90
100
1000
kakskümmend
kolmkümmend
nelikümmend
viiskümmend
kuuskümmend
seitsekümmend
kaheksakümmend
üheksakümmend
sada
tuhat
1ma
2ma
3ma
4ma
5ma
6ma
7ma
8ma
9ma
10ma
esimene
teine
kolmas
neljas
viies
kuues
seitsmes
kaheksas
üheksas
kümnes
1984ma =
tuhande üheksasaja kaheksakümne neljas

Pronomini[redaktar | redaktar fonto]

Personopronomini
singularo pluralo
mina, ma ‘me’
sina, sa ‘tu’, te ‘vu’
tema, ta ‘ilu, elu’
meie, me ‘ni’
teie, te ‘vi’
nemad, nad ‘ili’

Konjugacio (di verbi)[redaktar | redaktar fonto]

de verbo lugeda ‘lektar’
pronomo prezento negativa imperfekto negativa
ma
sa
ta
me
te
nad
loen
loed
loeb
loeme
loete
loevad
ei loe lugesin
lugesid
luges
lugesime
lugesite
lugesid
ei lugenud

Perfekto

  • Positiva: (ma / sa ta / me / te nad) olen / oled / on / oleme / olete / on lugenud
  • Negativa: (ma / sa ta / me / te nad) ei ole lugenud

Plusquamperfekto

  • Positiva: (ma / sa ta / me / te nad) olin / olid / oli / olime / olite / olid lugenud
  • Negativa: (ma / sa ta / me / te nad) ei olnud lugenud

Pasiva formi

  • Prezento: loetakse ‘on lektas’ - ei loeta ‘on ne lektas’
  • Imperfekto: loeti ‘on lektis’ - ei loetud ‘on ne lektis’
  • Perfekto: on loetud ‘on lektabas’ - ei ole loetud ‘on ne lektabas’
  • Plusquamperfekto: oli loetud ‘on lektabis’ - ei olnud loetud ‘on ne lektabis’

Kondicionalo

  • Positiva: ma loeksin ‘me lektus’, sa loeksid (edc.), ta loeks, me loeksime, te loeksite, nad loeksid
  • Negativa: ma / sa / ta / me / te nad ei loeks ‘me ne lektus’ (edc.)

Imperativo

  • Pozitiva: loe ‘(tu) lektez’, lugege ‘(vi, Vu) lektez’
  • Negativa: ära loe ‘(tu) ne lektez’, ärge lugege ‘(vi, Vu) ne lektez’

Exemplo-frazi[redaktar | redaktar fonto]

Bazala vort-ordino esas SVO (subjekto - verbo - objekto), exemple: Ma armastan sind. ‘Me amas tu.’

Tere päevast! ‘Bon jorno!’
Tere tulemast! ‘Bonveno!’
Kuidas te end tunnete? ‘Quale vu standas?’
Kuidas seda sõna loetakse? ‘Quale on lektas ca vorto?’
Kas te kõnelete ido keelt? ‘Ka vu parolas en Ido?’
Palun ütelge, kus te elate. ‘Voluntez, dicez, ube vu lojas.’
Ma pean ruttama. ‘Me devas hastar.’
Sa ootasid mind juba kaua aega. ‘Tu vartis me ja longa-tempe.’
Köök on suur, seinad on rohelised, põrand on pruun ja lagi valge.

‘La koqueyo esas granda, muri esas verda, pavimento esas bruna e plafono blanka.’

Talv on tavaliselt külm, tihti on viisteist kuni kakskümmend kraadi külma.

‘Vintro esas ordinare kolda, ofte esas dekekin, dudek gradi kolda.’

Ma olen sõitnud mööda Euroopat: Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja Austrias.

‘Me voyajis alonge Europa: en Anglia, Francia, Germania, Polonia ed Austria.’

Exemplo[redaktar | redaktar fonto]

MUSTA LIPU VALGUSES
Tule ümber on kogunend mõned.
Ridva otsas must laperdav kalts.
Ahnelt neelab mu saamatud kõned
Sügistuule käes kahisev malts.
Keegi sult suurt kirjaoskust ei nõua:
Piisab, kui seinale kritseldad “A”.
Veel plankusid lõhu, kui müüre ei jõua -
Mu vaikiva heakskiidu pälvid sa taas
Ja ikka ja jälle on lahus su soovid
Sellest, mida sa tohid ja pead.
Kui käimas on mässud ja revolutsioonid,
Siis meiegi kohal. Me tõstame pead.
Kui naine kord aeg avab meilegi süle.
Öös süttivad silmad, kus peegeldus õud.
Siis vaenlusetormid meist tuiskavad üle.
Vihaselt rõhuvad tumedad jõud.
Nüüd üheskoos hümni me laulame ööle,
Sest öö meid ju varjab ja katab ka sind.
Me laulame: “Julgesti, vennad, nüüd tööle!”
Täis piirita ohvrimeelt leegitsev rind.
Läbi riikluse ajastu lehvib see kangas,
Must nagu lõpmatu maailmaruum.
Kuni püsivad seadused, kohtud ja vanglad,
Teil pilkavalt naeratab surnupealuu.
Tony Blackplait
Oficala lingui di Europana Uniono
Angliana | Bulgariana | Chekiana | Daniana | Estoniana | Finlandana | Franciana
Germaniana | Grekiana | Hispaniana | Hungariana | Irlandana | Italiana | Latviana
Lituaniana | Maltana | Nederlandana | Poloniana | Portugalana | Romaniana
Slovakiana | Sloveniana | Suediana
Fonto: Pagino di Europana Uniono